Lapsed olid täna hommikul tusased ning ebaviisakad, sest neile ei meeldinud see, et M., teine lapsehoidja, ära läks. Mulle oli see ka raske, sest kui sind otseselt ei taheta, siis on jube raske lapsi motiveerida. Lõpuks tegi ema ise poisiga hommikused toimetused ära ja ma pidin ainult ta jaki ja jalanõudega sisse pakkima. Ausalt tuli mul isegi pisar silma.
Eile sain ma siis oma kohvi - lahustuva. Nagu ikka on lõhn hea, kuid maitse selline kõrbekohvikannu maiguga. Õnneks jättis M. mulle kaneelivürtsidega maitseaine nii, et nüüd joon ma oma kohvi edaspidi sellega. :D Ütle veel perele, et nad sinu pealt kokku hoiaks ning lihtsaid asja tooks.
Ilm on küll viimased päevad väga halb olnud, ma tahaks välja minna, kuid külmetada ka nagu ei viitsi. Nii ma siis istungi kodus ja olen niisama.
Igaljuhul käisin ma väljas jalutamas, toimetasin kodus ning ootasin lapsi. Ütleks, et tänane õhtu möödus paremini, kui hommik. Poisile ei meeldi dušši all käia ja nii meelitasin ma teda pesema ema duššigeeliga. :D Ise olin nii uhke, sest ta ei vingunud vms. Jeeeeeeeee! Samuti ei tahtnud ta täna TVd vaadata vaid oli nõus minuga lobisema jne. Ning õhtu lõppes sellega, et ma ei pestnud ise tal hambaid vaid näitasin ette ja ta tegi järgi. Oeh, vot see päeva lõpp läks isegi õnneks! :)
Sain täna veel teada, et lapsehoidja oli mind ikka mõnuga hirmutanud ning siis kui ma talle oma kahtlustest kohaloleku kohta rääkisin, siis oli ta seda pereemale edasi rääkinud. Minu arvates, on see ebaprofessionaalne. Hetkel ma mõtlen lausa, mis saab jne. Aga positiivne on see, et pereema arvas, et ma saan lastega hästi hakkama. Alguses ma mõtlesin, ah misasja ei saa ju, sest ma pole nendega hull semu ning ei hüppa neile nunnutades kaela või siis ei kutsu neid meeletult korrale, vaid olen mina ise. Aga nüüd tunnen ma, et see oli üks hea ja tore kompliment. :)
No comments:
Post a Comment