Täna sain ma igatmoodi ebameeldivustega kokku puutuda. Esiteks kiusasid lapsed mind ning ei lasknud kõige intensiivsema päikese ajal päikesevarju alla. Vaene Greete eks. Aga jah, ma üritasin oma kanni paigutada vanaema kõrval oleva lamamistooli peale, kuid mu peale tõsteti kisa ning öeldi, et see koht on ta sõbrannale. Aga see hääletoon, kui ma sinna istuda üritasin oli võimas. :D Muidugi tundsin ma pettumust ning ehitasin endale pesa, mis koosnes suurest sallist. Nii ma siis torisesin seal tükk aega.
Õhtul oli jälle tore kogemus vanaemaga, kui lapsele uue paari tuduriideid üritasin selga ajada. Siis oli kisa lahti, et tema ei kavatse neid pesta ja triikida, kui ma neid nii tihti vahetan. Krt sellest perest aru saab. Ema käsib iga päev uue panna ning vahetada riideid rohkem, kui ma ise seda teen ning vanaema ütleb, et temaga seda nalja ei tehta. Ilmselgelt ma juhindun vanaema reeglitest (isegi kui pisaraid valan). :)
Ja seda, et ma igavaim lapsehoidja olen... kas ma mainisin seda juba? No shit, kui midagi teha ei tohi, olen ma igav. Ma muutun aktiivseks tavaliselt siis, kui päike hakkab vähem kõrvetama ning elamine on inimväärne. :D Proovige ise 10st 19ni rannas koguaeg olla, kui ainuke võimalus on ujuda või liivaga mängida. Või siis olen ma lihtsalt nõrk.
Jah, pilte ei ole.
Ahjaa, mul tuli meelde, et Gorizias müüakse Eesti VIRU õlle. :D
No comments:
Post a Comment